Ameerika odav komoodia

Ma ei tea, kuidas kogu minu ratsionaalsuse ja praktilisuse juures sellised asjad saavad juhtuda, aga eile tundsin ma ennast kyll nagu odavas Ameerika komoodias. Lugu iseenesest oli armas ja 6nneliku l6puga (pois!), aga vahepeal ei teadnud ma enam kas nutta v6i naerda.

Reginel oli synnip2ev, "ta tegi aastaid", nagu nad portugali keeles ytlevad. Ja kui meil oli j22nud t2pselt 2tundi yllatuspeo ametliku alguseni, hakkasime esimesi ettevalmistusi tegema. Aga iroonia polnudki selles, et kogu meie korter oli 2 n2dalat koristamata ja kylmkapis oli vaid vanaks l2iunud juurviljasupp (jah, omadel aegadel maitses ta ylihea), vaid hoopis selles, et kui me siis lifti- ja kodu ukse vahel tortide ja muude vidinastega k66lusime, lykkas tuul kodu ukse kinni. Ja nii me siis seisime paljaste varvaste v2el, tort ja lilled n2pus 6nnetult oma kodu ukse taga. Sealjuures, Regine, kelle me kodust olime suure h2daga v2lja valetanud, oli meie ainus lootus sisse p22seda. Nii me siis istusime nukralt ukse taga ja puhusime 6hupalle. Ja situatsioonikoomika oli liiga naljakas, et t6si olla.

Aga nagu yhele odavale komoodiale kohane, oli l6pp hea ja k6ik hea. Synnip2evalapse siiralt yllatunud n2gu ja r66mupisarad korvasid kogu meie ettevalmistus traagika.