Siis kui mu kuulsus alguse sai

Kuigi mulle meeldib ennast pidevalt portugali-keele-mitte-oskamisega stressata, pidasin moodunud reedel oma esimese avaliku s6nav6tu kahele auditooriumi t2iele noorsoole. Ja ma olin super! K6ik kuulasid suu ammuli ja silmad punnis. Otseloomulikult, et minust aru saada sa peadki suu ammuli ja silmad punnis kuulama, sest minu portugali keel on umbes sama nagu kilpkonn pyyaks kaelkirjakute keeles r22kida. V6i v2hemasti sama hull kui soomlaste inglise keel.

Ma r22kisin oma elust ja olemisest Siinmaal ja m6tetest ja tunnetest ja natuke praktilisematest asjadest. Ja p2ris naljakas oli. Nad said isegi mu naljadest aru. Mul oli p2rast nii hea meel, et suutsin endast kindlasti totaka mulje j2tta kui tydrukust, kes kogu aeg omaette naeratab.

Nii, ja siis oli mu pilt kahes kohalikus ajalehes! K2isime 6/01(kolmekuningap2eval) Janeiras (jaanuareid!)laulmas. Terve suure suure grupiga (igal ilusad kronid peas ja kaelas plastmastopsikuke rippumas) jalutasime mooda Palmela t2navaid ja laulsime nii kuis oskasime- muidugi ainult strateegiliselt olulistes kohtades, kus oli lootust Moscateli (n2mm, kohalik viinamarja-jook) ja Bolo Rei'd saada (viimane on ainus kypsetis maailmas, mis mulle ei meeldi- Kuninga Kook- kuivatatud puuviljadega keeks. Aga mitte sugugi nii hea, kui k6lab!)

Ja mu pilt ajalehtedes oli..hmm, ilmselt ainult selle p2rast, et kui meie koorist pilti tehti, siis ma lihtsalt j2in ka pildile, kuna olen k6igist peajagu pikem:D

Ei, ei, ma olengi k6igist ilusam ja olulisim:)

Nii ja t2naseks kodutooks j2eti mulle kirjutada artikkel meie organisatsiooni ajalehte.

Heh, milline elu:)