Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

17 september 2005

ülejäänud elu esimene päev

eile oli minu viimane reede eestis. täna on minu viimane laupäev. viimane koos olek sõpradega. ja homme minu viimane pühapäev. neljapäeval oli viimane tööpäev. viimane cappuccino. teisipäeval oli viimane koolipäev. esmaspäeval on minu viimane teatrietendus emmega. teisipäeval viimane päev koos õega. ja see on alles algus. nimekiri kõikidest viimastest asjadest on ääretu.

viimane on ju hapupiimane, ju nõu wat ai miin.

ja tuleva reede hakkab kõik tosast pihta. esimene reede. esimene PÄEV.

jah, ma ei saagi minna see aasta PÖFFile. ja jazzkaarele. ja nigulistet näen vaid unes.

aga, kõik see mida ma SAAN teha. kõik see mida ma teen (ja tegemata tahan jätta).

oioioi