Patud andeks!

Avastasin pyhap2eval, kui olin v2ljunud peale 2,5 tunnist uurimist-puurimist Gulbenkiani muuseumist ja nii kerge, nii-nii kerge ja hea oli olla, et Muuseum on minu pyhakoda. L2hen sinna, k2in natuke ringi, m6tisklen ja vaatan ja saan andeks k6ik patud, et ma praegu hoopis koolipinki ei nyhi ja Mai Levini (Ene lambi v6i Vseviovi v6i kellegi seitsmenda) loengus konspekte ei kirjuta. Saan oma kunsti(ja muidu)ajaloo annuse k2tte kyll ja rohkem veel. Ja v2ga m6nus tunne on heita pilku P2RIS Rembrantdile ja Turnerile ja Monet'le ja veel k6igile teistele ja kolmandatele.. sest minu kunstiteadlase teed pole mind ikka veel ei Louvre'i ega MOMA-sse viinud. Aga ainuyksi Portugali muuseumi-maastik on minu jaoks esialgu juba piisav avastusretk.

Iroonia on on aga see, et minu highlight Gulbenkianis polnud aga teps mitte Hals'i maali ees seistes, vais hoopis Kaug(v6i oli see L2his:)-Ida saalis, kus olid eksponeeritud k6ikv6imalikud uhked vaibad- P2rsia ja Iraani, kyll aga 700 ja 1700 aasta vanuseid. Jah, olid ilusad looma-taimemustrid! Aga just siis, kui olin syvenenud m6nda j2rjekordsesse kausip6hja, kuulsin vaikset kilgatust ja naeru, ning kui pea pººrasin, n2gin riiulite vahelt yht v2ikest tydrukutirtsu- nii 3-4 aastast. Ja tema r66m, olla natukenegi teistega yhepikkune, ronides yhele neist uhketest P2rsia vaipadest, oli t2pselt pººrdv6rdeline muuseumivalvuri onu pahameelega.

Ja tol pyhap2eval, jalutades ringi Lissaboni "Manhattanil", tundsin esimest korda elus r66mu SOOME TURISTIDE yle! Usu v6i 2ra usu, aga tundsin sellist kummalist 2ratundmisr66mu, kuigi k6ik need p2evad ja ººd kui ma neile "kuusi oluta, kaksi kaputsiino ja yksi vadelmapiiraka"- myynud olen, olen tundnud peaaegult et tylgastust, siis nyyd oli peaaegult et tunne, et k6nnin Tallinna t2navatel ja tekkis hirmus isu neile tervetuloa! hyyda.

Nii et 2ra iial alahinda soome turiste:)