Eila oli riigip+ha

Eile oli vaba p2ev. Nagu 24 veebruar v6i 25 detsember. Aga eile oli meil. R22giti, et tegu olla mingisugu t2htsa p2evaga 1960ndatel, mil diktaator olla loobunud dikteerimast. Aga meie, tibid, kes hoolivad vaid lulli-lççmisest, otsustasime tçç-vaba-p2eva t2histada beachile minemisega. V6tsime ette bussi-laeva-reisi ja l2ksime randa. Troiasse.

Ookeani22rne kilomeetreid-ja-kilomeetreid pikk liivarand. Nagu filmides. (see kohustuslik tsteen oli kaa- nagu igas korralikus luuletuses ja laulus ja romaanis ja filmis ja reklaamis ja muusikavideos- et jalutad mççda veepiiri ja "lained kustutavad meie j2ljed rannaliivalt:) Uhked kivased m2ed sinasid +le lahe, ja lained t6id iga korraga ilusaid merekarpe raanda (selliseid, mis tiimaris kotikestega m++gil on ja mida mina siiamaani alati arvasin, et need on plastmassist ja made in china).

S6ime oma kodus keedetud brokolit ja kala, juustu ja leiba (veini polnudki seekord) ja, jah, siis v6ib k+ll çelda et la vita e bella!

praegu istun aga kitsas palavas kontoriruumis ja m6tlen, et 2kki mu hammas valutab.