T2na, kuu aega tagasi

.. just praegu olin ma kodus ja pressisin kokku oma asju. Ja m6tlesin veel viimsel hetkel mida v6tta, mida j2tta. Ja siis, m2letan, et ma kunagi kirjutasin siia, et ma ei j2tnud midagi maha. Et k6ik mis ma vajan on kaasas. Ja tead, mul kulus terve kuu, et aru saada, et k6ik, mida ma vajan ongi minuga alati kaasas. See on k6ik see, mis on minu sees. See on see, mis t6esti loeb. Sest jah, olen natuke kurb vanaema pankookide v6i oma voodi-padja-kirjutuslauata. oma RAAMATUTETA! aga see k6ik on nii kaduv. Saan uue laua ja uue raamatu. ja vanad asjad muudkui kuluvad ja l2hevads katki ja saavad otsa. aga see, mis on minu sees, seda ei saa keegi k2tte. k6ik see r66m ja m2lestused. need on siin.

ja see ongi t2htis.