
Kuidagi on nii, et alates jaanuarist (uhh, need jubedad j6ulud l6puks moodas!) on k6ik ainult ylesm2ge l2inud. P2evad l2hevad muudkui pikemaks ja soojemaks ja mis k6ige t2htsam- ma sain jagu oma keele-igavesest-stressist ja otsustasin hakata R22KIMA. Portugali keelt! Ja see 2kki oligi see kolks! et k6ik see maailm siin j6udis korrapealt mulle l2hedale ja sai nii heaks s6braks.
Mu too ja vaba aeg. MU LAPSED! Usun, et alles nyyd saavad inimesed aru, mis loom ma selline olen ja kuidas mind syyakse. Ja mina olen ka juba palju tolerantsem ja saan nende veidrustest kah rohkem aru. Et 55 minutit ootamist on tavaline ja normaalne ja ma enam ei l2he isegi endast sellep2rast v2lja.
K6ik on nii ilus ja ma ei taha et see kunagi otsa saaks!
<< Home