Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

02 mai 2006

Reisip2evik.


kes teab juba kui mitu kuud plaanitud PUHKUS P6hja-Portugalis sai l6puks t6eks. Neli ilusat p2eva, neli ilusat tydrukut ja kymnekordselt ilusaid hetki.

+keegi teadmata tyyp varastas juba esimstel tundidel minu kolm kollast banaani. Fatimas- tolles pidulik-pyhas linnakeses, kus Neitsi Maarja end isiklikult 13.oktoobril 1917 portugaallaste suureks yllatuseks end ilmutas.
Ja ei, too tyyp ei tahtnud ei mu rahakoti ega mobiiltlefoni, vaid minu banaane. Loodan, et ta on nendega 6nnelikum, kui mina.

+juba simene mees keda ma p6hjas kohtasin kysis mult kas ma olen abielus. Ma alati arvasin, et temperament ja kuumaverelisus on poordv6rdeline p6hjas paiknemise astmega, aga ei, siin on vastupidi. Mida rohkem p6hjas, seda hullemad. Ja nii oligi, et esimene meesterahvas, kes ei pidanud paljuks mul Braga bussijaamas tyki wc paberi eest raha sisse n6uda, tundis juba huvi, et kas ma olen veel vallaline. Jah, olen ikka veel. Ja n2e, lasin sellegi v6imaluse k2est

+Braga on linn, kus iga kolmas maja on kirik. V6i peaaegult nii. Ysna katoliiklik ja t6sine. Ja mina, kuulus kunstiteadlane ja vana kunsti armastav kultuuri-wannabe ei j6udnud neist yhesegi. Nojh, v6id ju ka m6elda, et mul on nyyd piisavalt p6hjust sinna tagasi minna, aga teisest kyljest j2lle on mul k2sil praegu totaalne puhkus oma elust. Well, ma ju j6uan j2lle terve ylej22nud elu k6iki kirikuid kylastada. See kord pidasin aga t2htsamaks 6pida tundma kohaliku kohviku-baari-kultuuri. Jah, ja mul 6nnestus see p2ris h2sti.

...j2tkub