Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

19 juuni 2006

Kylalistekuu


Nyyd on niiii pikk aeg mooda l2nud ja ma pole saanud mahti siia kirjutada. Olin Eesti lainel ja n2itasin Portugali ilu oma emmele-issile, 6e- ja vennaraasule, Sirlile ja oma j2rge ootavad veel Keiu ja Kaidi. On kylaliste kuu ja minu puhkus Portugali elust.

Ilus oli j2lle eesti keelt r22kida. Ja hea on jagada m6tteid nendega, kes asju sama nurga alt n2evad, sama laiuskraadi pealt.

Mulle tuli j2lle meelde see ilu, mis mulle 8 kuuga nii tavaliseks on muutunud. Ja mulle tuli j2lle meelde see eestlaslik tunne, mis mulle nii kaugeks oli muutunud.

Kuulasin n2ljaselt iga viisijuppi Dago uuelt plaadilt ja lugesin isuga eesti luulet. Uudised kodust ja kodustest, delfibeebidest, abielluvatest ja lapsi saavatest lapsep6lves6pradest, naabrinaistest ja muudest sopa- ja p2risstaaridest panid mind tundma just nii t2idetuna, et kohukestele (pohlamoosiga!) ei j22nudki enam ruumi.

Draamateatrisse, Apollo raamatupoodi, Nigulistesse ja Viimsi kivissse randa tahaks minna. Ja keskturu kaltsukatesse ja Krissuga Kompressori mustika-pannkooke sooma.

Nojah, varsti ma ju tulen nii kui nii. J2tan maha selle ilusa ilusa elu siin ja hakkan uue energiahooga oma p2ris eluga pusima, Portugali v6nked veresoontes:)