Lugu sellest, kuidas minust sai Guinessi rekordi omanik

See oli yks kohutavalt palav laup2ev, peale pikka ja kohutavalt v2sitavat toon2dalat.. Juba alguses kui ma 5 tundi bussis pidin veetma (tavaliselt v6tab s6it Lissaboni aega viiendiku sellest ajast!) koos pooraste kolleegidega centrost, m6tlesin, et suren sealsamas. Bussit2is portugaallannasid on minu leebe loomu jaoks liig! Ma tundsin end oma neljakymnendates emade seas vana, kinnise ja igavana. Ja arvasin, et 18 000 portugaallase seas kaotan ma ilmselt oma m6istuse.

Suur rahvusstaadion oli 22reni t2is patriootlike naiskodanike, et moodustada Maailma Ilusam Lipp (njah, naised ongi ju ilusad). Higi voolas ojadena, inimesi langes suurest kuumusest massidena, veest oli puudust, ruumist oli puudust..aga miski ei k6igutanud v2gevat naistev2ge, sellist patriotismi ei tundnud ma 6hus isegi laulupeol! Ilus idee oli muidugi toetada k6iki ilusaid mehi, keda suur jalka MM ees ootamas on (oh neid pikki l6putuid tunde televiisori ees!). Njah.

Aga jube tore oli seal kollase kondoomisarnase h6lsti sees k6igi nende naistega laineid teha, laulda ja tantsida. Veel enam, et ma olin k6igist t2pselt peajagu yle ja sain n6nda eelisj2rjekorras tuult ja v2rsket 6hku. Ja ikka aegajalt keegi sikutas varrukast ja kysis uudiseid, et mis seal ymberringi toimub:)

Niisiis, nyyd olen guinessi rekordi omanik:)















*kes on k6igist portugalannadest peajagu pikem, ah?