K.O.E.R

Alguses oli yks koer. Selline v2ike, rahuliku meele, keele ja sabaliputamisrytmiga. Istus keset t2navat ja lihtsalt poosetas. Ja ma ei suutnud end tagasi hoida ja haarasin kohe Kaamera j2rele. Ja siis tuli teine. Ja kolmas. ja siis veel yks. Ja veel. Ja nad k6ik r66msalt nuuskisid ja uudistasid mind, nagu yhele korralikule portugali senhorile kombekohane on igat uut olendit nende territooriumil uudistada.

Ja nad olid nii vahvad, et ma lihtsalt purskesin naerma. Naersin heast meelest yle t2nava. Endal oli ka imelik, sest tavaliselt ma ei ole suuremasi koeras6ber. AGa seekord ma ei suutnud ja ei tahtnudki ega pidanudki end tagasi hoidma. Olin nagu Krissu keset Raekojaplatsi tuvisid sootes, ainult et seekord tegin pilte mina.

P2rast, kui ma lasteaia pingil istudes Dulce'd ootasin (ja seda juhtub v2ga tihti, et Portugalis tuleb OODATA, mina aga, kes ma ei suuda kunagi lihtsalt oodata, v6tn oma taskust pliiatsi ja paberi v6i teine kord raamatu ja sisustan oma ootamisi) et siis -ma hakkasin m6tlema, et mida v6iks yks koer t2hendada. Ja kokkuv6ttes, koer ei olegi ainult koer.

Kolmteist
Ontliku
Emast
Rebast
*
Kolmap2eviti
Olen
Endaga
Rahul
*
Karvased
Olevused
Ennustavad
Rahet
*
Kingapaelte
Oskuslikult
Ellimineerimise
Ring
*
Keksukumm
On
Elevantlikult
Roosa
*
Kontrollitud
Oskused
Enamasti
Riskivabad
*
Kannaksin
Ornamentidega
Ehteid
R66muga

Siis m6tlesin, et olen oma v22rtuslikust ajast liga palju koertega tegelenud ja asusin Inimeste kallale.