Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

30 oktoober 2005

Tule tehtud kahju

Istusin rongis. Elu veeres minust mooda. Teed, majad (valged, punaste kivikatustega), inimesed (senhorid ja senhorad), puud (mitte liialt palju). Istusin oma pingil ja vaatasin. Ja minuga juhtub peale kuud aega ikka veel peaaegu iga p2ev asju ESIMEST KORDA. Ja eile n2gin elus esimest korda metsatulekajhjus kannatanud metsa. V6i siis, see ei olnudki enam p2ris mets, p2ris puud, p2ris m2nnid. See oli yks 6nnetu lapike maad, mis oli sellest k6igest alles j22nud.

Jah, enne siia tulekut kuulsin raadiost ja igast muust meediakanalist mittu korda, et Siin on metsatulekahjud. Aga mis yhel inimesel teispool euroopat sellest. Ma kuulen iga p2ev uudistest halbu asju. New Orleansis on uputus. Tais mollab orkaan. Madriidi metroos plahvatas pomm. Portugalis on metsatulekahjud. Ja siis?

Ma arvan, et ma olen halbade uudiste suhtes immuunseks muutunud ja ei oska enam suhestuda yhegagi neist. K6ik uudised tuleks 2ra keelata v6i, 6igemini, neid ei tohiks liig tihti vaadata.. nendest saab taustamyra sinu igap2evaelus ja kuni sa ise oma silmaga ei n2e p6lenud puid ja musta maad, on metsatulekahju sinu jaoks ainult uudis.

***
Tulekahju on nii universaalne s6na. Tule tehtud kahju. Kahju kohe..