lavatagune elu

katsu sa ainult hakata oma eluga harjuma, kui juba hakkavad asjad muutuma. 6igemini, siin polegi millegagi harjuda, kogu aeg on nii palju uusi asju ja tegemisi, et rutiinn kui selline k2ib must kaarega mooda..

sest homme pakin oma pillid j2lle kokku ja s6idan viieks vahvaks viivuks Lissaboni, et taaskord kohtuda muhedate vabatahtlikega.

yleeile helistas krissu (musi-kalli, pisike!) ja kummaliselt v66ras oli temaga r22kida. v6i siis t2psemalt-kummaline oli eesti keelt r22kida. minu oma emakeelt. OEH! aga paraku olen ma siin k6igi nende soojade ruutmeetrite peale ainus eesti keelt r22kiv hing ja kuna ma iseendaga just liialt tihti ei r22gi siis...jah, tulemused on kummastavad. (ei, asi pole veel nii hull.. aga lihtsalt naljakas on ennast k6rvalt kuulata)

AGA k2ivad jutud, et kuskil Portugali nurgataguses on veel yks eesti vabatahtlik. mida ma veel ootan!?

/pildil on yks hetk eilsest "lavatagusest" r66must, mina, lusikas, ja mu armas Regine, tibi./