rohkelt r66mu

Jalutasin mooda Lissaboni t2navaid, mis on nii kitsad, et sa pead k6hu sisse t6mbama, et tramm sinust mooda mahuks s6itma ja samas hoidma hoolega tasakaalu, et mitte kukkuda palja k6huga senhori sylle, kes parasjagu m6nusalt oma elutoaaknast trammiliiklust j2lgides piipu popsutab. Jalutasin ja vaatasin ringi. Ilus. Ja ma ei tunne enam, et midagi on valesti. Ma ei tunne end veel kodus, nagu Viru t2naval jalutades, aga mingisugune kindlustunne v6i kohalej6udmise tunne hakkab juba tekkima. Hea oli niimoodi, jalutada ja vaadata.

Kuigi jah, kummaline on n2ha j6ulukaunistusi (kuidas kodus lood on? oh-kuusepuu on juba kaubamajad vallutanud?), siis seda r66msam on mu meel kui ma avastan asju, mida ma juba tean. Et uksele on kirjutatud aberto. Ja mis tramminumber viib kuhu. Ja palju maksab bussipilet. Ja kuspoole j22b Bairro Alto. V2ikesed asjad, aga m2rkimisv22rselt kindlam tunne on teada selliseid pisikesi asju yhe pisikese riigi kohta... mis oma pisiksusest hoolimata hakkab mulle yha kallimaks muutuma.

Aga kui ma yhele á la Raekojaplatsile j6udsin ja portugaallaste versiooni kuusepuust n2gin, pidin kyll kreepsu saama. Metallist monster, ilma yhegi loodusliku kuuseokkata, see-eest aga Euroopa suurim. (hea kyll, ma ple siin kahe kuu jooksul t6esti yhtki p2ris kuuske n2inud, aga.-...metall?!) Mis nende portugaallastega on... Neil peab olema maailma suurim sild- Vasco da Gama nimeline ja 16km pikk. Ja nyyd siis "kuusk" takkapihta. Ja see k6lbab vaadata ainult oosel ja kaugelt lennukiaknast.

V6i kes ytleb, et on targem iga aasta igasse Eesti linna-linnakesse ja kylla (ja kodudest ma ei r22gi yldse) yks P2RIS ELUS kuusk maha v6tta.

Tegelikult olid need viis viimast seminarip2eva nii elamusterohked, et oh-oh-hoo.. L2hen teen yhed korralikud uned, et teinep2ev v2rske peaga edasi pajatada.