Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

06 detsember 2005

j6ulu-kriis


Viimased p2evad (ja ysna t6en2oliselt ka j2rgnevad n2dalad) on v2ga j6ulu- t2he all moodunud. Pai Natal (isake j6ul) piilub iga v6imaliku nurga tagant ja igal kaubanduskeskusel on v2hemalt yks isiklik elus-j6ulumees. Lumest ma ei r22gi yldse, sest t6en2oliselt on meil siin seda rohkem kui teil seal. Ma pole veel siiani n2inud nii palju alternatiive lume kujutamisel:p

Ma ei tea kas viga on minus v6i portugaallastes, aga mulle tundub, et nad panevad j6ulukaunistustele tohutult palju r6hku! Nojah, meil sajab lumi maha ja ongi k6ik ilus. Aga siin peavad nad k6ik v6imalikud kohad k6ikv6imalike j6ulu-n2nni t2is toppima.

Mu lemmik t2nav Palmelas on tervenisti t2is Rudolfeid, kes oma punase ninaga taevapoole kiikavad. Aga taevas pole yhtki t2hte, sest k6ik t2hed on puulatvades kinni (s.h. palmid! sic!). M6nel juhul on see k6ik isegi ilus, aga kui ma siis pintsaku seljast v6tan, sest p2ikese k2es on liiga soe, siis, hoolimata kogu portugaallaste pingutustest, J6ULUTUNNET minus kyll ei teki!

***
pildil on meie kirju rahvusvaheline seltskond