52 aastat ilma. Snow is only frozen water.

Yleeile, 29 jaanuaril, mil meil oli yks 22rmiselt m6nus pidzaama-pannkoogi-filmivaatamise (peoj2rgne:)) unine pyhap2ev Palmelas, sadas Portugalis maha lumi.

Ja inimesed olid 6nnelikumad veel kui oleks kuldmynte taevast sadanud. Suurtest meestest said lapsed, kes lumes6da m2ngisid, k6igist portugaallastest said turistid oma kodut2naval, kes k6ikv6imalike vahendite (telefonide, foto- ja videokaameratega) seda suurt taevast alla tulud 6nne salvestada pyydsid.

52 aastat pole Lissabonis lund olnud! Milline ainukordne v6imalus mul oli jagaa inimestega seda r66mu LUME yle, mida mina Eestis vaid n2ruseks lortsiks nimetaksin.

Terve 6htune uudistesaade r22kis ainult lumest. Ja n2itas yle terve Portugali pidutsevaid inmesi. Aiult m6ned t6sisema meelega tealased, kes oma laboratooriumides oskavad situatsiooni t6sidust globaalsemal tasandil hinnata, vangutasid pead ja ohkasid sygavalt. Veel yks t6estus et ilm on hukas..

Siis kui mu kuulsus alguse sai

Kuigi mulle meeldib ennast pidevalt portugali-keele-mitte-oskamisega stressata, pidasin moodunud reedel oma esimese avaliku s6nav6tu kahele auditooriumi t2iele noorsoole. Ja ma olin super! K6ik kuulasid suu ammuli ja silmad punnis. Otseloomulikult, et minust aru saada sa peadki suu ammuli ja silmad punnis kuulama, sest minu portugali keel on umbes sama nagu kilpkonn pyyaks kaelkirjakute keeles r22kida. V6i v2hemasti sama hull kui soomlaste inglise keel.

Ma r22kisin oma elust ja olemisest Siinmaal ja m6tetest ja tunnetest ja natuke praktilisematest asjadest. Ja p2ris naljakas oli. Nad said isegi mu naljadest aru. Mul oli p2rast nii hea meel, et suutsin endast kindlasti totaka mulje j2tta kui tydrukust, kes kogu aeg omaette naeratab.

Nii, ja siis oli mu pilt kahes kohalikus ajalehes! K2isime 6/01(kolmekuningap2eval) Janeiras (jaanuareid!)laulmas. Terve suure suure grupiga (igal ilusad kronid peas ja kaelas plastmastopsikuke rippumas) jalutasime mooda Palmela t2navaid ja laulsime nii kuis oskasime- muidugi ainult strateegiliselt olulistes kohtades, kus oli lootust Moscateli (n2mm, kohalik viinamarja-jook) ja Bolo Rei'd saada (viimane on ainus kypsetis maailmas, mis mulle ei meeldi- Kuninga Kook- kuivatatud puuviljadega keeks. Aga mitte sugugi nii hea, kui k6lab!)

Ja mu pilt ajalehtedes oli..hmm, ilmselt ainult selle p2rast, et kui meie koorist pilti tehti, siis ma lihtsalt j2in ka pildile, kuna olen k6igist peajagu pikem:D

Ei, ei, ma olengi k6igist ilusam ja olulisim:)

Nii ja t2naseks kodutooks j2eti mulle kirjutada artikkel meie organisatsiooni ajalehte.

Heh, milline elu:)

P6dramaja Euroopa l22neservas

Yksp2ev k2isin mandri euroopa k6ige l22nepoolsemas punktis. Ja mitte ainult ei k2inud, vaid suisa tantsisin valssi!

Ja tahtsin midagi eriti patriootliku ka teha ning otsustasin laintesse laulda. Mul ei tulnud aga peale "P6dral maja metsa sees" yhtki paremat laulu p2he. Niisiis laulsin seda. Ja kuigi v2ljas oli tuul mis jube, ja pime kui kott, oli ikkagi kuidagi eriline tunne.

700 aastat tagasi asusid nad siit Ameerikamaad otsima. Ja kuigi Ameerika on nii suur, siis mina teda kyll ei n2inud. (ok, v2ljas oli pime ka)

rongipilet. sinna ja tagasi?

kui mu piletile oleks kirjutatud l6pppeatus, hetk, millal rongist maha astuda, Sihtpunkt, kuhu ma pean kohale j6udma.. kas ma siis v2ljuksin 6iges peatuses? Istuksin hetkeks rongijaama pingile, vaataksin ringi ja hingaksin kergendatult, et siia ma tahtsingi tulla. J6udsin l6puks kohale. V6i kas ma s6idaksin edasi, lootuses, et j2rgmise m2e taga on veel ilusam m2gi, yle j2rgmise silla ootab mind veel suurem 6nn ja j2rgmise kurvi taga paks armastus?

Kas mitte kunagi millegagi rahul olemine ongi see edasiviiv j6ud, see mis paneb vere k2ima ja m6tte toole? On see ahnus v6i ambitsioon, v6i on see lihtsalt midagi v2ga inimesele loomuliku.

Sellised eksistentsialistlikud m6tted tungisid eile6htusel muusikateraapia tunnil mu pealuusse. Hmm.. Mis ma oskan kosta?

Arriba-arriba-arriba! Arrabida!

Arrabida Club Kafe, (yks naljakas kohake, kuhu peale toredaid koosolekuid v6i 6htusooke on tore oma kolleegidega tantsu looma minna), ei meeldi mulle sugugi nii palju kui Arrabida looduskaitseala.

Tee 22res on silt, et nyyd hakkab Arrabida ja tollest hetkest sa unustad oma silmi pilgutada ja hingata. Peale "Estônia"-t on mu s6naraamatus s6na "estonteante", mis eestikeeli t2hendab hingematvat v6i midagi veel kaunimat. Ja just ESTOENDANTE k2ibki nende m2gede ja ookeani ja kaljude kohta. M2ed ja ookean, ja rohkem ei olegi vaja.

Oleks ainult rohkem toredaid s6pru, kes mind sinna viia tahaksid:)

Aastavahetus.Mitte kunagi varem.

K6ik asjad l2ksid valesti. Mobiil l2ks kaotsi. 2 tydrukut l2ksid kaotsi. Paarike l2ks tylli. Yks poiss j6i liiga palju. Unustasin oma k6ige kallima inimese siin kolmeks pikaks tunniks kylma Lissaboni oosse. Raha kulus liiga palju. See oli yks neis 6htutest mil ma suures eufoorias kaotasin pea ja kontrolli. K6ik l2ks valesti(2ra ainult valesti aru saa:)), aga see oli mu elu vahvaim aastavahetus! Ma alustasin oma uut aastat uskumatult kaootilise tuulepeana, aga tegelikult oli imeliselt ilus algus yhele uuele aastale.

S6in keset miljonit inimest oma 12 rosinat (12 soovi muidugi unustasin soovida) ja m6tlesin, et pole hullu, et isegi kui kogu maailm minu vastu vahel tootab, v6itlen ma oma v6itlemisi ikka edasi.

Ja uuel aastal muutusgi k6ik. Uskumatu kohe! T2is esimese jaanuari v2rskust, jalutasime Viviga pikki ookeani kallast, vaatasime ilusaid laineid ja ilusaid surfipoisse (sic!) ja otsustasime loobuda v2ikeste asjade yle muretsemisest.

Ma sain yle oma j6uluahastusest ja Rugile-ahastusest. Ma j6udsin j2reldusele, et maailm ei muutu kunagi (kui k6ik need suures globaalsed muutused v2lja arvata), saan muuta ainult iseennda suhtumist asjadesse. Ja juba ma teengi nt. Rugilega nalju, milleks ma m6ni aeg tagasi mingil juhul v6imeline ei olnud. Ja otsustasin, et ma olen portugalikeeles superHEA (noh, v6rreldes nende eesti keele oskusega!) ja oh.. igast uusi m6tteid tuli seoses uue aastaga p2he. Aga hea, et uus aasta saabub ainult korra aastas, liiga palju oleks liiga palju, eksole?

******************

MA POLE KUNAGI VAREM OLNUD SELLINE NAGU PRAEGU.

Muidugi, ma pole ju kunagi varem olnud sellises situatsioonis nagu praegu.