unistused, need olengi mina

*j6ulud on portugaallased jalule ajanud, sest kui ma eelmisel neljap2eval mooda Lissaboni "Viru t2navat" jalutasin, tundsin end (peaaegult et) esimest korda SUURLINNAS. K6ik kohad olid inimesi t2is- k6ik poed ja t2navad ja kohvikud.. Ja meie Euroopa suurima plekk-j6ulukuuse all Praça de Comercial'il (á la vabaduse v2ljakul, aga suuuuremal) jalga kepsutades k6igi r66msate (tantsivate!) inimeste seltsis, tundsin, et see on yks nendest hetkedest, miks ma siia tulin.

Olla yks pisike mittekeegi suures linnas, aga ikkagi yks v2ike osa sellest.

Ja kuulsad kuldsuud laulsid muudkui lumest ja kodusoojusest ja kingitustest ja r66msatest rockimistest j6ulupuu all, nii et j6ulutunne tungis v2gisi mu p6ue.

Meie Fantastic 4 veetis aga terve pika n2dalavahetuse Palmela rahu keskel. Inimtyhjad t2navad ja unine loodus. Ja meie metsik m2gine jalutusk2ik roheroheluses.