on imelik aeg aastas

K2isin j6ululaup2eval Eestis, yle kolme kuu, usu v6i mitte. Ilmusin 2kki oma pisikesest Palmelast OMA suurde kooki, oma koju, Viimsisse. Veetsin pikad 50 minutit verivorstil6hnalises soojas punases koogis, 6ues ideaalne j6uluilm ja lobisesin Krissu ja issi, vanaema ja emmega. Ja k6ik oli nii p2ris, et kummaline oli j2rgmisel hetkel end j2lle Portugaslist avastada, tuhandeid kilomeetreid kodust eemal.

on imelik aeg aastas. esimest korda elus hakkasin m6tlema, et mis v2rk nende j6uludega yldse on. et miks kuusk ja miks kingitused. Ja miks j6uluvana. Ja miks mitte verivorstid? Ma ei arvestanud eal, et need j6ulud on J6ulud.. oli kyll kaks v2gagi l6busat 6htusooki, (oli au isegi maitsta Portugali J6ulu ja traditsiooni) ja kingitused, isegi kaks elusat m2nnipuuoksa (parim, mis siin mail saada), aga see k6ik oli midagi muud kui j6ulud.

Ytleme nii, et mul on 22rmiselt hea meel, et j6ulud moodas on! Aga- n6medad j6ulud ongi minu tilk verd, mis mu Kogemus saab, et vastu saada k6ik need toredad olemised!

Ja juba hakkabki elu helgemat palet n2itama. P2ike ilmus selle siili-udu seest ja yht2kki on 6hk kerge ja olemine m6nus.