Nii vastuoluline kui see ka ei ole, siis ma olen nii kurb, et mul siin nii hea on.Iga p2ev ma olen veel 6nnelikum kui eile, et mu rada mind JUST SIIA on toonud. Minust on saamas pisike portugaallane ja ma armastan aus6na ennastsalgavalt Portugali ja k6ike, mida ma oma EVS kogemuseks nimetada v6in. Nii naljakad asjad juhtuvad siin minuga, ja need asjad saavadki juhtuda minuga ainult siin! Ja ainult praegu!

Kuidagi on nii, et alates jaanuarist (uhh, need jubedad j6ulud l6puks moodas!) on k6ik ainult ylesm2ge l2inud. P2evad l2hevad muudkui pikemaks ja soojemaks ja mis k6ige t2htsam- ma sain jagu oma keele-igavesest-stressist ja otsustasin hakata R22KIMA. Portugali keelt! Ja see 2kki oligi see kolks! et k6ik see maailm siin j6udis korrapealt mulle l2hedale ja sai nii heaks s6braks.

Mu too ja vaba aeg. MU LAPSED! Usun, et alles nyyd saavad inimesed aru, mis loom ma selline olen ja kuidas mind syyakse. Ja mina olen ka juba palju tolerantsem ja saan nende veidrustest kah rohkem aru. Et 55 minutit ootamist on tavaline ja normaalne ja ma enam ei l2he isegi endast sellep2rast v2lja.

K6ik on nii ilus ja ma ei taha et see kunagi otsa saaks!

1/2 aastat!

POOL FANTASTILIST AASTAT.
KUUS PIKKA KUUD.
211 MUHEDAT P2EVA.

Ytle kuidas meeldib, aga just nii pikalt v6i nii lyhidalt olen ma Portugali-kultuuri-elu-6ppetunde v6tnud. Jah, pool aega on moodas. Ja see parem pool alles ees.

Olen k6igist tugevam, kuna
minu jalgadele toetub maamuna!

K6ik on suurep2rane, too ja eraelu, ainult ilm annab soovida. Aga sellised pisiasjad nagu ilm ei saa ometi mu tuju rikkuda.
Juba olen ma nii palju n2inud-k2inud-kogenud, ja ikka veel on yllatusi varuks ootamas.

Elagu Portugal ja k6ik ilusad Eesti tydrukud siin!

"Portugal é muito exótico para mim"

Vihma kallab, nagu vihmametsas. Ja nemad siin viskavad nalja, kui ajalehes ilmus minu intervjuu pealkirjaga "Portugal on minu jaoks v2ga eksootiline!"(nojah, mitte kyll nagu Eesti Ekspressis, kyll aga annab Viimsi Teataja m66du v2lja). Jah, ma tunnen ennast siin v2ga koduselt juba, aga yha rohkem armastan ma k6ike siin. Isegi vihma:)

Sain yleeile kaardi, mis ma ise omale 6 kuud tagasi kirjutasin. Oma pre-departure seminaril. See on m2rk sellest, et POOL AEGA ON JUBA MOODAS!!! Uskumatu! Ja kui siiamaani on k6ik ainult paremaks l2inud, siis mis saab minust veel m6ne kuu p2rast?
Midagi suurt ja huvitavat polegi juhtunud.. Lihtsalt k6ik need pisiasjad on mu ymber sellise hea energia pilve moodustanud ja ma lihtsalt h6ljun selle sees. K6ik on ilus, hea ja tore!

Oh, ma k6lan juba nagu oleksin armunud!

Leopold v6imlemine algab nyyd ja kohe!

Ma olen surmv2sinud, lihased valutavad, kurk ja pea. V2sinud veelkord. Aga seeest 6nnelik:) Meie (mina ja Regine- minu saatusekaaslane)akrobaatika workshop (mida meil t2na oli 4!) vallutab laste sydameid. Lihtsad kukerpallid ja tobedate liigutustega tantsu-aeroobika, k2telseis ja pyramiidid. Nalja nabani.

Aga kui neljas tund p2eva jooksul l6ppeb, tunnen suurt respekti k6igi 6petajate vastu, kes iga aasta sama asja 6petama peavad. Muidugi, iga grupp on erinev, omade pahade-poistega ja omade h2belike tydrukutega.. Aga on t6eline katsumus oma head energiat-motivatsiooni ka neljanda tunni alguses s2ilitada:)

Aga oh, see on niii, tore nii tore. Sellised uued emotsioonid valdavad mind, n2iteks nii hea meel on kui m6ni pisike poiss tunni algul keeldub isegi matti puudutamast ja siis l6pus selliseid vahvaid kukerpalle viskab.

Mida ma veel oskan oelda..?

koolidisko!

Yhel Lissaboni pimedal k6rvalt2naval (just Rossio imeilusa arhitektuuriga metroopeatuse l2hedal) on yks vana spordisaal (a la nagu Gustav Adolfi gymnaasiumi oma). Jah, ja noortele (ja mitte nii noortele) meeldib seal reede-lau2eva p2rastl6unati koguneda, kella 4 ajal kuni yheksani.

Ei, mitte selleks, et teha trenni, see on ainult soojenduseks. Eelsoojenduspidu suurele pidutsemisele.

K6ik kohalikud karmi muusika austajad tulevad pimedat vilkuvate tuledega spordisaali ja odavat 6lut nautima. Kunagi ei ole liiga vara, et pidu alustada, eksole?

Tegelikult kui mu iroonia ja esmamulje kui veidrast koolidiscost v2lja arvata, on seal p2ris lahe. Muusika, mis on koolidisko kohta natuke liiga vali, on m6nigate eranditega ysna cool. Ja inimesi on igasuguseid- karvaseid ja sulelisi ja muidu veidraid.

Aga meie neljakesi naudime iga hetke. Ja siis vahepeal naudime kaubanduskeskuse soogi korruse kodureeglite n6rku kohti ja siis ongi just parasjagu aeg, et p2ris peole minna. Nojah, ma unustasin mainida, et minust on saanud peo-tibi.

Oh, ma veel l2hen siin hukka!

Ameerika odav komoodia

Ma ei tea, kuidas kogu minu ratsionaalsuse ja praktilisuse juures sellised asjad saavad juhtuda, aga eile tundsin ma ennast kyll nagu odavas Ameerika komoodias. Lugu iseenesest oli armas ja 6nneliku l6puga (pois!), aga vahepeal ei teadnud ma enam kas nutta v6i naerda.

Reginel oli synnip2ev, "ta tegi aastaid", nagu nad portugali keeles ytlevad. Ja kui meil oli j22nud t2pselt 2tundi yllatuspeo ametliku alguseni, hakkasime esimesi ettevalmistusi tegema. Aga iroonia polnudki selles, et kogu meie korter oli 2 n2dalat koristamata ja kylmkapis oli vaid vanaks l2iunud juurviljasupp (jah, omadel aegadel maitses ta ylihea), vaid hoopis selles, et kui me siis lifti- ja kodu ukse vahel tortide ja muude vidinastega k66lusime, lykkas tuul kodu ukse kinni. Ja nii me siis seisime paljaste varvaste v2el, tort ja lilled n2pus 6nnetult oma kodu ukse taga. Sealjuures, Regine, kelle me kodust olime suure h2daga v2lja valetanud, oli meie ainus lootus sisse p22seda. Nii me siis istusime nukralt ukse taga ja puhusime 6hupalle. Ja situatsioonikoomika oli liiga naljakas, et t6si olla.

Aga nagu yhele odavale komoodiale kohane, oli l6pp hea ja k6ik hea. Synnip2evalapse siiralt yllatunud n2gu ja r66mupisarad korvasid kogu meie ettevalmistus traagika.