Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

28 november 2005

avalik saladus

Niinii, 2ra teistele ytle, aga meie armas President isiklikult k2is mul kylas. 6nneks koristasin just enne toad 2ra ja kypsetasin talle bacalhao'd- Portugali rahvussooki:)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=11695006

Kes tahab j2rgmine olla?

25 november 2005

punane rist seinale!

T2na oli suurep2rane p2ev. Mitte ainult selle p2rast, et ma l2ksin kohalikku s22stumarketisse ja leidsin, et nad myyvad siin ka kohupiima (t6eline luksus siinmaal!!), vaid sellep2rast et kui ma seda kodus pidulikult sooma hakkasin, leidsin sellelt kirja:

ENNE SOOMIST SEGADA!

-sulaselges EESTI KEELES! See oli kyll paraku ainus asi, mis eesti keeles kirjutatud oli, aga ikkagi..Ukumatu, eksole. Ja kohupiim maitses hulga paremini, kui oleks osanud arvata.

Yldse see on nii ebaaus, v6i kas just ebaaus, aga kui ma v6rdlen oma situatsiooni Reginega.. V2hemalt yle n2dala kohtab ta m6nda saksa vabatahtlikku ja mina otsin juba kuu aega nagu tikutulega yle Portugali taga kasv6i yhtainust eesti vabatahtlikku. L6puks 6nnestus leida yks magistrant Lissabonist. Aga ma veel alles plaanin temaga kohtuda. Eesti keele r22kimisest ma ei r22gi yldse.

Noh ja siis kui Reginel tuleb isu Saksa toidu j2rele, l2heb ta sinna samasse s22stukasse- kohalikku Lidel'isse ja iga teine asi seal on Made in Germany. R22kimata, et k6ik on Saksa keeles... Aga kus on minu Tere hapukoor ja Farmi kodujuust kui ma neid vajan? Kamatahvleid ja kohukesi n2en ainult unes.

Ja siis tuleb raadiost Ramstein ja m6nikord isegi sksakeeelseid oopereid.. Kus on Terminaator ja Genialistid? V6i Erki Sven Tyyr?

****
N2e, ja siis juhtubki, et ma l2hen poordese kui kohupiimapakilt eestikeelse lause leian. Poleks kunagi arvanud, et ma oskan sellist pisikest asja nii k6rgelt hinnata!

22 november 2005

Kuu number 2

T2na on juubel. T2na 2 kuud tagasi istusin ma lennukisse ja lendasin siia. Raske uskuda kohe.

Ja ma v6iksin samamoodi nagu esimese kuu l6pus siia kirjutada, et see aeg l2ks nii kiiresti. Ja samamoodi tahaksin ennast lohutada, et see on alles algus. Ometi...

Oh, milline elu!

Jah, teinekord on mul hetki kui ma olen segaduses ja ei saa mitte k6ige pisemat ja hallimat karvagi aru, mis siin Portugalis toimub. Ja nende ajatajust ja v22rtustest ja k2itumisest ja ilmast (oh, t6eline mysteerium!) ja liikluseeskirjadest ja sellest kuidas poes ja kohvikus k2ituda. Ja siis mu m6tted kisuvad kodupoole...

Siis aga, eriti viimasel n2dalal, on mul olnud niiiii palju selliseid hetki, kus ma hingan sygavalt sisse ja ytlen iseendale:

"Oh, MILLIST elu ma elan!"

Ja k6ik need hetked korvavad k6ik mu negatiivsed segadusehetked kymnekordselt. Jah, need on need hetked, mille nimel ma siia tulin. Oh, milline elu!

*Peale minu elu k6ige shikimas restoranis l6unatamist (tasuta l6unad on olemas!)n2idati meile "tehast" ja l6putuid viinamarjap6lde, kust olid korjatud marad, millede veini ma hetk tagasi kristallklaasidest (sic!) j6in. Ja k6iki neid pisidetaile, mis yhest veinist VEINI teevad. Mitu kuud selles tynnis, mitu aastt j2rgmises.. K6ik protsesid ja protsessid ja protsessid, kogemused ja teadmised. Keemia ja fyysika. Ja siis ma sain aru, et veini juures on k6ige olulisem hoopis need inimesed kellega sa seda veini jood:)

*Peale yhte tundi tangokursusel istusin suitsuses tangosalongis ja lasin oma silmadel puhata k6igil neil ylishikkidel ja elegantsetel inimestel. Jah, nemad on auga teeninud 2ra omaduss6na SEKSIKAS. Tango kui elustiil. Kleidid, kingad, punane huulepulk. Oh, milline elu!

*Arrábida looduspargi m2gesid nuusutades, ei saanud s6nagi suust. M2ed on nii suured, et ma tundsin ennast veel v2iksemana kui v2ike. Aga kogu see kirjelamatu ilu.. Mitte ainult ookean ja puud ja kitsad k22nulised teed ja p2ikeseloojang, aga ka l6busad m2lestused Kreeka m2gedest ja sellest tundest SEAL, teevad seest soojemaks kui ykski viin. Ja siis ma seisin seal m2eseljal, hingasin tuult ja m6tlesin oma synnip2evaoole, mil me Keiuga kylma trotsides ujumast tulles Saksamaale ja Portugalile TERETULEMAST! karjusime. Ja nyyd ma olengi siin. Teretulemast maailm!

*istusime imelise Lissaonivaatega pargipingil yhes v2ikeses rohtukasvanud pargis ja pyydsime pyydlikult aru saada millest pajatab meile yks kirju elulooga senhor. Ta andis meile yhe apelsini ja kaks rohelist 6una. ja naine kollase seelikuga jalutas mooda ja seljakottidega turistid tegid pilti. tuvid lendasid Lisaboni kohal ja meie k6rvalpigil istusid 2 (elust)v2sinud musta meest. Viinapuuv22di kippusid punaseks. Tuul. Mida v6ib veel hing ihata?

*ja just praegu lendas kontoriuksest sisse Alí, 6hk6rnade valgete inglitiibadega ja ytles oma armsa aksendiga- I am a butterfly!- ja lendas v2lja j2lle.

*Peale kahte kuud otsimist avastasin oma t6elise paradiisi- Fnac. See on 22retasa t2is k6iksugu imelisi raamatuid ja plaate. Ja oh, seal ma tundsin, et mu ainus p6hjus, miks ma koju ei peaks minema on see, et nad lihtsalt ei lase mind mu raamatuylekilodega lennukisse. Aga ma kavatsen teha ekstra hoiukassa, kuhu ma selleks puhuks raha koguma hakkan, sest see ei tule minu puhul ju k6ne allagi, et ma need raamatud ostmata j2tan. Ma saan yhe paari jalan6udega terve aasta hakkama kyll. Ja nagunii nel ei ole poodides nii suuri kingi.

*Yksp2ev kui ma oma pakile postkontorise j2rgi l2ksin ja mehele leti taga oma passi ulatasin kukkus ta omaette laulma: "You are so beautiful... ". Enam naljakam ei saa olla, eksole!

15 november 2005

rohkelt r66mu

Jalutasin mooda Lissaboni t2navaid, mis on nii kitsad, et sa pead k6hu sisse t6mbama, et tramm sinust mooda mahuks s6itma ja samas hoidma hoolega tasakaalu, et mitte kukkuda palja k6huga senhori sylle, kes parasjagu m6nusalt oma elutoaaknast trammiliiklust j2lgides piipu popsutab. Jalutasin ja vaatasin ringi. Ilus. Ja ma ei tunne enam, et midagi on valesti. Ma ei tunne end veel kodus, nagu Viru t2naval jalutades, aga mingisugune kindlustunne v6i kohalej6udmise tunne hakkab juba tekkima. Hea oli niimoodi, jalutada ja vaadata.

Kuigi jah, kummaline on n2ha j6ulukaunistusi (kuidas kodus lood on? oh-kuusepuu on juba kaubamajad vallutanud?), siis seda r66msam on mu meel kui ma avastan asju, mida ma juba tean. Et uksele on kirjutatud aberto. Ja mis tramminumber viib kuhu. Ja palju maksab bussipilet. Ja kuspoole j22b Bairro Alto. V2ikesed asjad, aga m2rkimisv22rselt kindlam tunne on teada selliseid pisikesi asju yhe pisikese riigi kohta... mis oma pisiksusest hoolimata hakkab mulle yha kallimaks muutuma.

Aga kui ma yhele á la Raekojaplatsile j6udsin ja portugaallaste versiooni kuusepuust n2gin, pidin kyll kreepsu saama. Metallist monster, ilma yhegi loodusliku kuuseokkata, see-eest aga Euroopa suurim. (hea kyll, ma ple siin kahe kuu jooksul t6esti yhtki p2ris kuuske n2inud, aga.-...metall?!) Mis nende portugaallastega on... Neil peab olema maailma suurim sild- Vasco da Gama nimeline ja 16km pikk. Ja nyyd siis "kuusk" takkapihta. Ja see k6lbab vaadata ainult oosel ja kaugelt lennukiaknast.

V6i kes ytleb, et on targem iga aasta igasse Eesti linna-linnakesse ja kylla (ja kodudest ma ei r22gi yldse) yks P2RIS ELUS kuusk maha v6tta.

Tegelikult olid need viis viimast seminarip2eva nii elamusterohked, et oh-oh-hoo.. L2hen teen yhed korralikud uned, et teinep2ev v2rske peaga edasi pajatada.

09 november 2005

lavatagune elu


katsu sa ainult hakata oma eluga harjuma, kui juba hakkavad asjad muutuma. 6igemini, siin polegi millegagi harjuda, kogu aeg on nii palju uusi asju ja tegemisi, et rutiinn kui selline k2ib must kaarega mooda..

sest homme pakin oma pillid j2lle kokku ja s6idan viieks vahvaks viivuks Lissaboni, et taaskord kohtuda muhedate vabatahtlikega.

yleeile helistas krissu (musi-kalli, pisike!) ja kummaliselt v66ras oli temaga r22kida. v6i siis t2psemalt-kummaline oli eesti keelt r22kida. minu oma emakeelt. OEH! aga paraku olen ma siin k6igi nende soojade ruutmeetrite peale ainus eesti keelt r22kiv hing ja kuna ma iseendaga just liialt tihti ei r22gi siis...jah, tulemused on kummastavad. (ei, asi pole veel nii hull.. aga lihtsalt naljakas on ennast k6rvalt kuulata)

AGA k2ivad jutud, et kuskil Portugali nurgataguses on veel yks eesti vabatahtlik. mida ma veel ootan!?

/pildil on yks hetk eilsest "lavatagusest" r66must, mina, lusikas, ja mu armas Regine, tibi./

08 november 2005

p2ikset6usu pannkoogid



selle pyhap2eva hilistel ootundidel t2rkas, 2rkas ja m2rkas minus mu romantikasoolikas ja hommikupannkoogid s6ime pilvede all p2ikset6usu paistel. ma ei saa oelda, et pyhap2evahommikune kella seitsmene Palmela oleks rahulikum ja vaiksem kui tavaliselt, sest see on alati vaikne ja rahulik, kyll on aga p2ikset6usueelne 6hk ja valgus m2rkimisv22rselt m2rkimisv22rsed!

Ja hoolimata kylmast juua tomatipasta pudelist kuuma sidruniga p2rna6ieteed ja syya kohupiimaseid pannkooke, r22kida j6ulukinkidest ja vanaema kootud sokkidest on piisav energiapomm et garanteerida terve pikk p2ev t2is p2ikest.

(ja mitte ainult p2ike silmis ja sydames, aga ka p2riselt. paar viimast p2eva on olnud yhed tublid keskmised eesti suvep2evad, lyhikeste varrukate ja kohvikuterasi kylastamisega)

terviseid!

So many days and only one spoon

Jah, t2na, Palmela raamatukogu teise korruse r6dul, klaasuste ja kiviseinte vahel toimub minu esimene avalik etteaste moderntantsu alal. Mu n2dalane kiirkursus on mu igatpidi ette valmistanud, et r22kida teile lugu yhest nukrav6itu lusikast, kes p2evad l2bi pimedas (ja natuke niiskes) teetassis veedab oodates kedagi, kes ta l6puks ometi puhtaks peseks ja uuesti kasutusele v6taks.

Nii et 2ra maha maga, see on ainukordne v6imalus!

04 november 2005

Tagasi kodus

Uskumatu, aga nii hea oli Palmelasse tagasi tulla. See oli magu koju j6udmine ja ma arvan et k6igist meeletustest Águedas hoolimata, tundsin ma natukene Palmela-koduigatsust. aga see on ainult hea m2rk- j2relikult ma tunnen ennast Palmelas h2sti:)Aga Águeda oli yks m6nus kultuuri-syst minu kultuuri igatsevale kehale. N2gin 2ra oma elu esimese kabaree (v2gagi moderse (ja v2gagi portugalikeelse) aga teinekord ei olegi s6nadest arusaamine asi number 1. Ja p2ris naljakas oli naerda sydamest k6igi nende naljade yle, millest ma aru ei saanud:)

Aga t2na olen ma hoopis Poceirãos, yhes pisikeses ja unises kylas Palmela l2hedal ja r22gin oma esimesi lauseid v2ikeste armsate portugaallastega.

Mis uudist? Ma v6tsin vastu otsuse, et enne ma koju ei l2he, kui malem2ngimist selgeks ei saa (mul on isegi paar ilusat malem2ngu6petajat v2lja valitud, nyyd on see ainult l2bir22kimiste kysimus;)) ja eile k2isin oma esimeses moderntantsu trennis.