Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

30 detsember 2005

infoyhiskond

Oled sa kunagi m6elnud, kuidas oleks olla r22kimata. Kui ma oleksin tumm? Mis tunne see oleks? Meie infoyhiskonnas, kus poole tunni moodudes, on v6imalik n2ha telepilti NY terrorirynnakust.

Aga alles 3 kuu moodudes saad sa oelda, kui palju sulle su pisikesed pruunisilmsed portugaallased t2hendavad.

See on hoopis teine elu, mida ma siin elan.

Selles maailmas ei loe su haridus ja karj22r, poliitilised veendumused ega isegi mitte puusaymberm66t. Teinekord isegi mitte see, et sa oled umbkeelne, liiga pikk, paks ja blond. Lapsed vajavad ainult armastust ja l2hedust. Ja see on v2him, mis ma neile anda saan. Soe syli on palju t2htsam, kui grammatiliselt perfektne seletus vokaalide- ja konsonantyhendite kirjapildist, terrorirynnakutest r22kimata.

sellega ma ennast lohutan, teinekord, kui ma j2lle s6natu olen.

Portugali etyydid


*10. detsembril p2ikese v6ttmine terasskohvikus, vaatega roherohelisse laia orgu kahe m2eaheliku vahel ja kuulates hulle lugusid, armastuseavaldamisest ja exboyfriendidest pani mind unustama, et on See aeg aastas, et on j6ulud ja kuskil on lumi ja pere ja kodu.

*unised pyhap2evad, mis j2rgnevad poorastele laup2evaoodele, on yhed minu uued lemmikud.

*s6in yksp2ev hommikusooki nii suure isuga, et ise ka ei uskunud. enesetunne oli kyll natukene syymepiinamaiguline, aga uni oli olnud nii m6nus, et m6tlesin, et elumotol- elan selleks et syya ja magada- polegi v2ga viga.

*peale t2na6htust 6htusooki Dulce'i, Nuno, Regine ja Rugilega m6istsin, et elamine koos Rugilega on minu v2ljakutse. Challange.

*ma olen suur ja valge v2ikeste (ja suurte!) mustanahaliste magnet. Sympaatia ei tulene ju nahav2rvist!?

*see elu peidab saladusi, ytles Keiu.

*j6ulukaunistustega samaaegselt ilmus Portugalis musta mulla seest roheline muru.

*on imelik aeg aastas

*kui kummaliselt lihtne on v6rreldes pilgeni inimesi t2is Lissaboni t2navatega, sattuda jutuj2rjele tyhjal Serra do Lourol, kus terve p2eva jooksul kokku k2ib ehk kymmekond inimest. Ja j2rgmisel hetkel leida end avastamas ajaloolist tuuleveskit, yhte neist neljast, mille poole mulle alati l6unasoogi ajal aknast kiigata meeldib. Ja siis jutustada mailma n2inud ameeriklannaga maailma muutustest. Ja kliimast. Ja Buchist ja Angela Mercerist.

*kannatasin terved kaks n2dalat motivatsioonipuuduses. K6IK OLI VALESTI.

Korrapealt sai olemisest mitteolemine. Ta p6genes reaalsuse eest sygavasse unne, sest tavalised unistused teda enam ei rahuldanud. ta funktsioneeris ainult selleks, et funktsioneerida. Ja ainult eksisteeriminegi oli talle piin. Ja ta teadis, et see k6ik k2ib Suure Plaani juurde.. aga mitte kuskilt ei paistnud niidiotsa, millest harata, et ennast sealt ummikust v2lja t6mmata. Yks inimene ruumis oli liiga palju, isegi kui see oli tema.

Nendel hetkedel tahad sa r22kida endast kolmandas isikus.

*ma peaksin hakkama luuletusi kirjutama

*kategooria:erinevused. Isegi k6ige tavalisem kypsisekook sokolaasiglasuuriga maitseb siin HOOPIS TEISTMOODI.

27 detsember 2005

on imelik aeg aastas

K2isin j6ululaup2eval Eestis, yle kolme kuu, usu v6i mitte. Ilmusin 2kki oma pisikesest Palmelast OMA suurde kooki, oma koju, Viimsisse. Veetsin pikad 50 minutit verivorstil6hnalises soojas punases koogis, 6ues ideaalne j6uluilm ja lobisesin Krissu ja issi, vanaema ja emmega. Ja k6ik oli nii p2ris, et kummaline oli j2rgmisel hetkel end j2lle Portugaslist avastada, tuhandeid kilomeetreid kodust eemal.

on imelik aeg aastas. esimest korda elus hakkasin m6tlema, et mis v2rk nende j6uludega yldse on. et miks kuusk ja miks kingitused. Ja miks j6uluvana. Ja miks mitte verivorstid? Ma ei arvestanud eal, et need j6ulud on J6ulud.. oli kyll kaks v2gagi l6busat 6htusooki, (oli au isegi maitsta Portugali J6ulu ja traditsiooni) ja kingitused, isegi kaks elusat m2nnipuuoksa (parim, mis siin mail saada), aga see k6ik oli midagi muud kui j6ulud.

Ytleme nii, et mul on 22rmiselt hea meel, et j6ulud moodas on! Aga- n6medad j6ulud ongi minu tilk verd, mis mu Kogemus saab, et vastu saada k6ik need toredad olemised!

Ja juba hakkabki elu helgemat palet n2itama. P2ike ilmus selle siili-udu seest ja yht2kki on 6hk kerge ja olemine m6nus.

12 detsember 2005

unistused, need olengi mina


*j6ulud on portugaallased jalule ajanud, sest kui ma eelmisel neljap2eval mooda Lissaboni "Viru t2navat" jalutasin, tundsin end (peaaegult et) esimest korda SUURLINNAS. K6ik kohad olid inimesi t2is- k6ik poed ja t2navad ja kohvikud.. Ja meie Euroopa suurima plekk-j6ulukuuse all Praça de Comercial'il (á la vabaduse v2ljakul, aga suuuuremal) jalga kepsutades k6igi r66msate (tantsivate!) inimeste seltsis, tundsin, et see on yks nendest hetkedest, miks ma siia tulin.

Olla yks pisike mittekeegi suures linnas, aga ikkagi yks v2ike osa sellest.

Ja kuulsad kuldsuud laulsid muudkui lumest ja kodusoojusest ja kingitustest ja r66msatest rockimistest j6ulupuu all, nii et j6ulutunne tungis v2gisi mu p6ue.

Meie Fantastic 4 veetis aga terve pika n2dalavahetuse Palmela rahu keskel. Inimtyhjad t2navad ja unine loodus. Ja meie metsik m2gine jalutusk2ik roheroheluses.

06 detsember 2005

j6ulu-kriis


Viimased p2evad (ja ysna t6en2oliselt ka j2rgnevad n2dalad) on v2ga j6ulu- t2he all moodunud. Pai Natal (isake j6ul) piilub iga v6imaliku nurga tagant ja igal kaubanduskeskusel on v2hemalt yks isiklik elus-j6ulumees. Lumest ma ei r22gi yldse, sest t6en2oliselt on meil siin seda rohkem kui teil seal. Ma pole veel siiani n2inud nii palju alternatiive lume kujutamisel:p

Ma ei tea kas viga on minus v6i portugaallastes, aga mulle tundub, et nad panevad j6ulukaunistustele tohutult palju r6hku! Nojah, meil sajab lumi maha ja ongi k6ik ilus. Aga siin peavad nad k6ik v6imalikud kohad k6ikv6imalike j6ulu-n2nni t2is toppima.

Mu lemmik t2nav Palmelas on tervenisti t2is Rudolfeid, kes oma punase ninaga taevapoole kiikavad. Aga taevas pole yhtki t2hte, sest k6ik t2hed on puulatvades kinni (s.h. palmid! sic!). M6nel juhul on see k6ik isegi ilus, aga kui ma siis pintsaku seljast v6tan, sest p2ikese k2es on liiga soe, siis, hoolimata kogu portugaallaste pingutustest, J6ULUTUNNET minus kyll ei teki!

***
pildil on meie kirju rahvusvaheline seltskond

02 detsember 2005

Mitte ainult selle p2rast ei ole ma kurb, et Eestimaa kinod on vallutanud POFF, vaid ka selle p2rast, et seal pole v6imalik vaadata mitte ainsamatki Portugali filmi.