Läksin, et TULLA

See oli minu sõnulkirjeldamatu aastake Portugalis. Aga niipalju kui oskasin seda sõnadesse panna- see on siin. *** Ühel sombusel/säraval septembrikuupäeval lendasin ma ära. ÄRA. Et olla eemal kõigest ja kõigist. Ometi ei taha ma päris ära kaduda ning hoian sind, hea sõber, oma tegemiste-mõtete-tunnetega kursis. Siin. Oled õiges kohas.

30 oktoober 2005

hahaa,

eelnevad-j2rgnevad p2evad elan yhes poorases "Hullude-korteri"- maigulises hipikommuuni-majas yhes vahvas muusika ja teatrifestivali t2is linnakeses Águeda.

Niipalju minust, mis Sina teed?

Tule tehtud kahju

Istusin rongis. Elu veeres minust mooda. Teed, majad (valged, punaste kivikatustega), inimesed (senhorid ja senhorad), puud (mitte liialt palju). Istusin oma pingil ja vaatasin. Ja minuga juhtub peale kuud aega ikka veel peaaegu iga p2ev asju ESIMEST KORDA. Ja eile n2gin elus esimest korda metsatulekajhjus kannatanud metsa. V6i siis, see ei olnudki enam p2ris mets, p2ris puud, p2ris m2nnid. See oli yks 6nnetu lapike maad, mis oli sellest k6igest alles j22nud.

Jah, enne siia tulekut kuulsin raadiost ja igast muust meediakanalist mittu korda, et Siin on metsatulekahjud. Aga mis yhel inimesel teispool euroopat sellest. Ma kuulen iga p2ev uudistest halbu asju. New Orleansis on uputus. Tais mollab orkaan. Madriidi metroos plahvatas pomm. Portugalis on metsatulekahjud. Ja siis?

Ma arvan, et ma olen halbade uudiste suhtes immuunseks muutunud ja ei oska enam suhestuda yhegagi neist. K6ik uudised tuleks 2ra keelata v6i, 6igemini, neid ei tohiks liig tihti vaadata.. nendest saab taustamyra sinu igap2evaelus ja kuni sa ise oma silmaga ei n2e p6lenud puid ja musta maad, on metsatulekahju sinu jaoks ainult uudis.

***
Tulekahju on nii universaalne s6na. Tule tehtud kahju. Kahju kohe..

27 oktoober 2005

K.O.E.R


Alguses oli yks koer. Selline v2ike, rahuliku meele, keele ja sabaliputamisrytmiga. Istus keset t2navat ja lihtsalt poosetas. Ja ma ei suutnud end tagasi hoida ja haarasin kohe Kaamera j2rele. Ja siis tuli teine. Ja kolmas. ja siis veel yks. Ja veel. Ja nad k6ik r66msalt nuuskisid ja uudistasid mind, nagu yhele korralikule portugali senhorile kombekohane on igat uut olendit nende territooriumil uudistada.

Ja nad olid nii vahvad, et ma lihtsalt purskesin naerma. Naersin heast meelest yle t2nava. Endal oli ka imelik, sest tavaliselt ma ei ole suuremasi koeras6ber. AGa seekord ma ei suutnud ja ei tahtnudki ega pidanudki end tagasi hoidma. Olin nagu Krissu keset Raekojaplatsi tuvisid sootes, ainult et seekord tegin pilte mina.

P2rast, kui ma lasteaia pingil istudes Dulce'd ootasin (ja seda juhtub v2ga tihti, et Portugalis tuleb OODATA, mina aga, kes ma ei suuda kunagi lihtsalt oodata, v6tn oma taskust pliiatsi ja paberi v6i teine kord raamatu ja sisustan oma ootamisi) et siis -ma hakkasin m6tlema, et mida v6iks yks koer t2hendada. Ja kokkuv6ttes, koer ei olegi ainult koer.

Kolmteist
Ontliku
Emast
Rebast
*
Kolmap2eviti
Olen
Endaga
Rahul
*
Karvased
Olevused
Ennustavad
Rahet
*
Kingapaelte
Oskuslikult
Ellimineerimise
Ring
*
Keksukumm
On
Elevantlikult
Roosa
*
Kontrollitud
Oskused
Enamasti
Riskivabad
*
Kannaksin
Ornamentidega
Ehteid
R66muga

Siis m6tlesin, et olen oma v22rtuslikust ajast liga palju koertega tegelenud ja asusin Inimeste kallale.

26 oktoober 2005

kyll see jaan juba teab

naljakad asjad juhtuvad minuga. sain yhe v2ga armsa kirja inimeselt, kellelt ma seda k6ige v2hem ootasin. nii kirjeldamatult soe tunne on avastada, et keegi kuskil kaugel, teispool silmapiiri, sinupeale vahel ikka m6tleb.

jah, juba jaan ytles ju et :
ja mu 6nn v6iks olla suur,
kui te ykskord, n2hes kuud,
m6tleksite siis ei rohkem ega v2hem
kui et kurat teab mismoodi tal kyll l2heb


elagu s6brad!

25 oktoober 2005

Sinas6prus masinatega

Jah, olen kyll natukene mitte-nii-tark-nagu-mu-vend, aga sain hakkama m6ne vana foto uploadmmisega. Head avastamisr66mu:)

Minu pisike Palmela

22 oktoober 2005

T2na, kuu aega tagasi

.. just praegu olin ma kodus ja pressisin kokku oma asju. Ja m6tlesin veel viimsel hetkel mida v6tta, mida j2tta. Ja siis, m2letan, et ma kunagi kirjutasin siia, et ma ei j2tnud midagi maha. Et k6ik mis ma vajan on kaasas. Ja tead, mul kulus terve kuu, et aru saada, et k6ik, mida ma vajan ongi minuga alati kaasas. See on k6ik see, mis on minu sees. See on see, mis t6esti loeb. Sest jah, olen natuke kurb vanaema pankookide v6i oma voodi-padja-kirjutuslauata. oma RAAMATUTETA! aga see k6ik on nii kaduv. Saan uue laua ja uue raamatu. ja vanad asjad muudkui kuluvad ja l2hevads katki ja saavad otsa. aga see, mis on minu sees, seda ei saa keegi k2tte. k6ik see r66m ja m2lestused. need on siin.

ja see ongi t2htis.

18 oktoober 2005

30 6htusooki


Olen olnud siin kaugel juba terve kuu. Ise ka ei usu. Ja m6tlesin, et peaks nagu veidi tagasi vaatama, et mis ma siis siin korda olen saatnud. Kuu aega pole vist aga piisav, et ennast siin p2ris kodus tunda. Muidugi, mingisugused harjumused on juba tekkinud. Ja mingisugune sisseelamise-asja-moodi-asi. Aga ma arvan, et enamus avastamistv22rivaid asju on veel avastamata. Ma isegi tunnen 2kki, et ma olen kuu aja kohta nii v2he teinud- et Lissabonist ja Setubalist-Troiast polegi kaugemale saanud ja et keel on mulle sama v66ras kui alguses ja et ma ika pole veel korda saatnud tuhandeid meeletusi. Siis ma aga pyyan ennast lohutada, et see on alles ALGUS. Alguse algus. Ja et ma ju ei tahagi tormata. Mul ei ole ju kiire. Ma tean, et elu on lyhike, aga mu aasta on pikk.

Ja, jah, ma olen kohtunud Portugaallaste ebajumalaga. Ja varastanud ananasse. Ja pidanud surmt6sise koosoleku oma korterikaaslasatega. Leidnud juuksekarva oma hambaharjalt. Shopanud nagu t6eline tibi. Veetnud muuseumis parasjagu p6nevat aega. Loonud tantsu. Jonud hulga 50 eurosendist veini. Ja natuke kallimat. Ja k2inud 2 unustamatul 6htusoogil ja 30nel muidu toredal. kohtunud sini-sinise ookeaniga ja oliivipuudega. Ilusate naabripoissidega. Ja toredate-toredate lastega. Veetnud tunde kylmas Lissabonmioos. Ja soojas Palmela tuuleveskite varjus. Ja armunud oma armsatesse tookaaslastesse. Ja tundnud r66mu m6ne portugalikeelse s6na 2ratundmisel ja v2hemalt sama palju muretsenud, et ma midagi aru ei saa.

Jajah, elus on asju, aga alati tahan veel ja veel. Ja nyyd siis l6petangi, et neid t2naoisest Lissabonist leida,

Adeus!

Patud andeks!

Avastasin pyhap2eval, kui olin v2ljunud peale 2,5 tunnist uurimist-puurimist Gulbenkiani muuseumist ja nii kerge, nii-nii kerge ja hea oli olla, et Muuseum on minu pyhakoda. L2hen sinna, k2in natuke ringi, m6tisklen ja vaatan ja saan andeks k6ik patud, et ma praegu hoopis koolipinki ei nyhi ja Mai Levini (Ene lambi v6i Vseviovi v6i kellegi seitsmenda) loengus konspekte ei kirjuta. Saan oma kunsti(ja muidu)ajaloo annuse k2tte kyll ja rohkem veel. Ja v2ga m6nus tunne on heita pilku P2RIS Rembrantdile ja Turnerile ja Monet'le ja veel k6igile teistele ja kolmandatele.. sest minu kunstiteadlase teed pole mind ikka veel ei Louvre'i ega MOMA-sse viinud. Aga ainuyksi Portugali muuseumi-maastik on minu jaoks esialgu juba piisav avastusretk.

Iroonia on on aga see, et minu highlight Gulbenkianis polnud aga teps mitte Hals'i maali ees seistes, vais hoopis Kaug(v6i oli see L2his:)-Ida saalis, kus olid eksponeeritud k6ikv6imalikud uhked vaibad- P2rsia ja Iraani, kyll aga 700 ja 1700 aasta vanuseid. Jah, olid ilusad looma-taimemustrid! Aga just siis, kui olin syvenenud m6nda j2rjekordsesse kausip6hja, kuulsin vaikset kilgatust ja naeru, ning kui pea pººrasin, n2gin riiulite vahelt yht v2ikest tydrukutirtsu- nii 3-4 aastast. Ja tema r66m, olla natukenegi teistega yhepikkune, ronides yhele neist uhketest P2rsia vaipadest, oli t2pselt pººrdv6rdeline muuseumivalvuri onu pahameelega.

Ja tol pyhap2eval, jalutades ringi Lissaboni "Manhattanil", tundsin esimest korda elus r66mu SOOME TURISTIDE yle! Usu v6i 2ra usu, aga tundsin sellist kummalist 2ratundmisr66mu, kuigi k6ik need p2evad ja ººd kui ma neile "kuusi oluta, kaksi kaputsiino ja yksi vadelmapiiraka"- myynud olen, olen tundnud peaaegult et tylgastust, siis nyyd oli peaaegult et tunne, et k6nnin Tallinna t2navatel ja tekkis hirmus isu neile tervetuloa! hyyda.

Nii et 2ra iial alahinda soome turiste:)

15 oktoober 2005

Happy days are here to stay

eile leidsin postkastist paar armast elevanti. mu r66m oli v6rreldav v2hemalt 6 elusa elevandi suurusega!

aityma! /oi kui kole on aityma kirjutada y-ga. aga paremat v6imalust mul pole:(

12 oktoober 2005

V.I.P!

Avastastasime moodunud reedeoossel Palmelas v22ga popi klubi- V.I.P. Nimi r22gib juba iseenda eest. Poleks osand eal arvata, et meie pisikeses Palmelas on selline klubi! Esmamulje oli muidugi jalustrabav- kui me oma seltskonnaga sinna kella 12 ajal sisse astusime- ja n2gime suurt, uhket diskosaali, v2rviliste tulede, lava, discoball'i, mitmemeetrise baari, ilusate barmenide ja d.j-dega...ja T2IESTI TYHJANA! Ei yhtki hinge. Mitte ainsamatki!

Asi paranes, kui me teise korruse "lounge'i" l2ksime. Ydini m6nus, korvtoolide ja puna-punaste seinadega. fish, nagu portugaallased ise ytlevad. AGA, see ei olnud veel midagi- kui me siis l6puks sisehoovi n2gime ei j6udnud aus6na 2ra ohkida- helesinise veega bassein ja palmid ja pisikesed lauad, istu aga patjadele ja tule tee vesipiipu. Kirjeldamatu! Aga k6ik see oli muidugi V.I.P-v6tmes, et siis midagi nagu klubi Tallinn, mitte nagu armas laudp6randaga Von Krahl...

Inimestemassi me ei j6udnudki 2ra oodata kella poole 2 ajal polnud olukord veel oluliselt paranenud (ainult geelisoengu ja attitude'ga tyybid) -ja korralike tooinimestena otsustasime koju 2ra minna.

Nii et meie pisike Palmela peidab endas yllatusi. Mul on veel avastamata meie ainus kunstigalerii ja linnamuuseum. Ja ylej22nud asjad hyppavad ise nurgatagant v2lja:)Laup2eval nt. plaanin varahommikusele m2gimatkale minna.

11 oktoober 2005

kohalike omavalimiste t2htis p2ev

Oli see looduse vingerpuss, aga just valimiste p2eval hakkas sadama! ma olen v2ga apoliitiline, aga nii palju kui ma aru olen saanud, on siin kommunistid (sic!) v2gagi popid ja noortep2rased. ja niipalju, kui ma uudistest aru sain, panid nad seekordsed valimised kah kinni. minu jaoks oli see muidugi p2ris +llatav, ja teadmata t2pselt nende poliitilistest vaadetest, siis ei k6la mu jaoks seee s6na "kommunism" k+ll v2ga positiivselt. Aga jah, ma ju ei teagi sellest midagi!

Ja, v6rdluseks, siis nende valimispropaganda on v6rreldes meiega p2ris intensiivne. Ma ei r22gi ainult nendest naljakatest s+dantl6hestavat muusikat kriiskavatest propaganda-autodest, mis iga p2ev Palmelas ringi s6itisd, lipud lehvimas, aga n2iteks- said koolilapsed (tootavatest inimestest ma niipalju ei tea) reede ja esmasp2eva koolist vabaks, sest p+hap2eval olid vlaimised! Uskumatu!


Aga loodusel on pidu! Vihma ei ole k+ll liiga palju aga hea algus siiski. Muidugi, mina,p2ikese ja sooja s6ber, ei tunne ennast just +leliia r66msalt. Aga p2rs huvitav on vaadata, kuidas k6ik on n++d 2kki teistmoodi. Juhtusin p+hap2eva hilis+htu vihmases Lissabonis veetma ja ma peaaegu ei tundnud teda 2ra. Pimedad t+hjad t2navad.. Ja hoopis hoopis teine 6hk ja olemine. R22kimata meeleolust.

Lissabon on h2sti eriline linn (et mite oelda kummaline) aga sellest r22gin ma juba teine kord pikemalt:)

06 oktoober 2005

Eila oli riigip+ha


Eile oli vaba p2ev. Nagu 24 veebruar v6i 25 detsember. Aga eile oli meil. R22giti, et tegu olla mingisugu t2htsa p2evaga 1960ndatel, mil diktaator olla loobunud dikteerimast. Aga meie, tibid, kes hoolivad vaid lulli-lççmisest, otsustasime tçç-vaba-p2eva t2histada beachile minemisega. V6tsime ette bussi-laeva-reisi ja l2ksime randa. Troiasse.

Ookeani22rne kilomeetreid-ja-kilomeetreid pikk liivarand. Nagu filmides. (see kohustuslik tsteen oli kaa- nagu igas korralikus luuletuses ja laulus ja romaanis ja filmis ja reklaamis ja muusikavideos- et jalutad mççda veepiiri ja "lained kustutavad meie j2ljed rannaliivalt:) Uhked kivased m2ed sinasid +le lahe, ja lained t6id iga korraga ilusaid merekarpe raanda (selliseid, mis tiimaris kotikestega m++gil on ja mida mina siiamaani alati arvasin, et need on plastmassist ja made in china).

S6ime oma kodus keedetud brokolit ja kala, juustu ja leiba (veini polnudki seekord) ja, jah, siis v6ib k+ll çelda et la vita e bella!

praegu istun aga kitsas palavas kontoriruumis ja m6tlen, et 2kki mu hammas valutab.

aastaaegade-iroonika

Oktoober. S+GIS. Hoolimata kuumadest ilmadest ja k6igest muust on meil siin ka s+gis. Ametlikult. Ja minul nelja-aastaajaga-inimesel on seda p2ris kummaline vaadata. Portugaallased ja nende aastaajad!

See n2dal oleme lastega pea iga p2ev teinud mingisugust kunsti "v2rviliste" lehtede ja sellise traditsioonilise s+gise v2rkidega. Noh, sellistega nagu meil seal kodus on- kollased-punased-oranzid puusalud jne. AGA- see s+gis, mis meil siin on ei ole ju kaugeltki see. Ma tean, et nad r22givad k6ik, et ilmad on siin see aasta hukas- et tavaliselt neil hakkab oktoobris juba sadama ja l2heb k+lmaks. See mis siin aga praegu toimub- valus on vaadata kohe- loodusest kui sellisest on alles ainult kuivanud pruunikad t+hjad v2ljad- puud kuivavad (metsatulekahjudest ma ei r22gi +ldse!) ja kogu taimkate kannatab.. Juua, karjub loodus. V2rvilistest lehtedest on asi kaugel (jah, siin on vist enamus puid tegelikult +ldse igihaljad ja ei l2hegi kunagi v2rviliseks...)

Ma kujutan et j6ulud saavad minu jaoks veel eriti naljakad olema. +he "s22stumarketi" reklaamkehel juba reklaamiti j6ulu asju ja seal oli kujutatud j6uluvana ujumisr6nga ja -lestadega, palja k6hu, habeme ja p2kapikum+tsiga:) Ja otse loomulikult kui kuskil on lastele stend (raamat vms) aastaaegadega, siis lumi on talve puhul kindel laks! Kuigi kogu portugali peale on olemas +ksainus m2gi, kus eriti k+lkma talve puhul vahel harva lund on (ja seda ka k6rgusest tingituna:P)

Aga aastaajad on ju iseenesest toredad! Ja n2e, selle poolest oleme me portugaallastest ikka palju rikkamad:)